(1) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.
(11) [Kehtetu – RT I, 26.6.2017, 69 – jõust. 6.7.2017]
(12) Psühhiaatrilist sundravi võidakse kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi annab psühhiaatrilise sundravi tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja.
(3) Psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus.
(31) [Kehtetu – RT I, 5.7.2013, 2 – jõust 15.7.2013]
(4) Kui pärast psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isiku suhtes karistust, arvatakse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi aeg karistusaja hulka. Ühele statsionaarse sundravi päevale vastab üks päev vangistust.
[RT I, 5.7.2013, 2 – jõust. 15.7.2013]
[RT I, 23.2.2011, 1 – jõust. 1.9.2011]
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID