Juura

EESSÕNA 1. VÄLJAANDELE

Karistusseadustik võeti Riigikogus vastu 6. juunil 2001. a ning jõustus 1. septembril 2002. Karistusseadustiku jõustumine märgib ligi kümne aasta pikkuseks veninud Eesti karistusõiguse reformi lõppu ning Eesti ühinemist lääneeuroopalike karistusõiguslike arusaamadega. Võrreldes senise kriminaalõigusega teeb karistusseadustik olulisi muudatusi nii deliktistruktuuris, vastutuse alustes, sanktsioonisüsteemis kui ka eriosa süüteokoosseisudes. Muudatuste sügavust ja olulisust arvestades alustati pea kohe pärast karistusseadustiku vastuvõtmist selle kommentaari koostamist, et anda abivahend eelkõige nende juristide–praktikute käsutusse, kelle igapäevatööks on karistusõiguse kohaldamine. Kuigi reformi ettevalmistamine on ka seni teoreetiliste taustmaterjalidega olnud piisavalt hästi tagatud (karistusseadustiku üldosa eelnõu teoreetilise põhistuse väljaandmine, kohtunike ja prokuröride nn twinning-koolituse läbiviimine karistusseadustiku menetlemise ajal Riigikogus, karistusõiguse üldosa tõlkeõpiku samaaegne ilmumine jne), on karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne hädavajalik vahelüli senise ja uue karistusõiguse vahel, et kindlustada karistusseadustiku võimalikult efektiivne rakendumine.

Kohe peab märkima, et käesoleva karistusseadustiku kommentaari ilmumine sai teoks ainult nende inimeste aktiivsel kaasabil, kes ka karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamise käigus osalesid selle eriosa peatükkide väljatöötamises. Arvestades erinevaid eluvaldkondi reguleerivate seaduste järjest suurenevat hulka Eesti õigussüsteemis, ei oleks karistusseadustiku kommentaari koostamine ilma vastavate valdkondade spetsialistide kaasamiseta kaasajal ilmselt võimalikki. Kõikide paragrahvide kommentaarid on autoriseeritud. Kommentaari koostamisel sai omaette eesmärgiks seatud seniste Riigikohtu lahendite võimalikult laialdane arvestamine, mis peaks tagama kohtupraktika sujuva ülemineku. Sellest tulenevalt on kommentaari tekstis kõigis nendes kohtades, kus senise ja uue karistusõiguse seisukohad põhimõtteliselt ei erine, antud ka viide sellele Riigikohtu lahendile, milles käsitletav küsimus on juba lahendamist leidnud. Viitamisel Riigikohtu lahenditele on kommentaaris aluseks võetud Juura Õigusteabe AS poolt kirjastatavad iga-aastased Riigikohtu lahendite kogumikud ning üksnes nende lahendite puhul, mida nimetatud kogumikes avaldatud ei ole, on viidatud Riigi Teatajale. Viitamisel Riigikohtu lahendite kogumikele antakse kommentaari tekstis vaadeldava probleemlahenduse leidmise hõlbustamiseks viide kogumiku leheküljele, mitte lahendi järjekorranumbrile kogumikus. Viitamisel teiste autorite seisukohtadele ja juba ilmunud väljaannetele kasutatakse kommentaaris joonealust viitamist. Enimkasutatavate allikate puhul on viitamisel kasutusele võetud kirjanduslühendid, mille täiskirjed on ära toodud kirjanduslühendite loetelus. Kommentaaris kasutamist leidvate muude seaduste rohkuse tõttu on ka õigusaktide osas kommentaari teksti lühendamise huvides tekstis kasutusele võetud õigusaktide lühendid. Lühendamisel on püütud säilitada vajalik lakoonilisus, samas peaks lühendist ilmnema ka mõningane teave seaduse pealkirja kohta. Karistusseadustiku paragrahvide kommentaari ülesehitamisel on suuresti järgitud I. Rebase poolt välja töötatud kriminaalkoodeksi kommenteerimise põhimõtteid.

Rõhutamist vajab, et kuna käesolev karistusseadustiku kommentaar on koostatud vahetult pärast seadustiku vastuvõtmist, siis ei ole siit võimalik leida vastuseid kõikidele praktikas üles kerkivatele küsimustele. Eelkõige puudutab see eriosa süüteokoosseisude omavahelisi piiritlemisküsimusi, millele peab vastuse andma esmalt kohtupraktika. Samuti tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et käesoleva kommentaari lõpliku redigeerimise ajaks ei olnud veel kehtestatud kõiki karistusseadustikust tulenevaid rakendusakte.

Käesoleva kommentaari koostamise aluseks on võetud karistusseadustiku tekst selles tehtud muudatustega seisuga 1. september 2002.

Koostajad
16.juulil 2002
Tartus

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.